EMASÜDA

Lydia Koidula / Th. Hansen

Üks paigake siin ilmas on
kus varjul truudus arm ja õnn
kõik mis nii harv siin ilma peal
on pelgupaiga leidnud seal.

 

Kas emasüdant tunned sa
Nii õrn nii kindel muutmata
ta sinu rõõmust rõõmu näeb
su õnnetusest osa saab.

 

Mõnd kallist südant kaotsin
mis järel nuttes leinasin
aeg andis teist mul tagasi
ei emasüdant  iialgi!



MEIL AIAÄÄRNE TÄNAVAS

Eesti rahvaviis / L. Koidula

Meil aiaäärne tänavas,
kui armas oli see,
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.

 

 Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga.
Kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.

 

 Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
"Laps oota", kostis ta, "see aeg
on kiir küll tulema!"

 

 Aeg tuli. Maa ja mere pääl
silm mõnda seletas -
ei poolt nii armas olnud sääl
kui külatänavas.



MINU ISAMAJAKENE

Eesti rahvaviis /  M.Körber

Vaikne, kena kohakene
kõige kallim surmani,
armas isamajakene
meeles minul alati.

 

Minu isamajakene
linnupesa sarnane
sest ma nii kui linnukene
igatsen ta järele.

 

Selge allikas sääl jookseb
säält ma lapsepõlves jõin
haljas koplis paju sirgub,
säält ma pajupilli tõin.

 

Kena sirge kask sääl kasvab
temast magust mahla sain
õunapuu sääl aias õitseb
sügisel säält õuna sõin.

 

Vaikne, kena kohakene
kõige kallim surmani-
armas isamajakene

minu meeles alati!


Elab laul Sinust. 

Otto/E.Arro


Leinakase kohinas, rukkikõrte sosinas

elab laul Sinust.

Kirsiaia vaikuses, hella sõna paituses

elab laul Sinust.


Vasarate kuminas, värtnakeste vurinas

elab laul Sinust.

Naerusuises nooruses, südamete soojuses

elab laul Sinust


***

Me langetame pea

K. Murakas/ V. Lipand

Siin viimne verstapost Su rännurajal

ei enam sammuks tõuse väsind jalg.

Ei vaikind süda trööstisõnu vaja

jääb külmaks jäädavalt Su kaame palg.


Hulk rännuaastaid Sulle antud oli

kus vahest käima pidid rasket teed.

Ja kui siis mured südamesse tulid

Sa endas võideldes pea võitsid need.


Aeg kiirelt tänapäeva rütmis kulges

tööst ihkas leida rõõmus Sinu hing.

Külm käsi karmilt elutee kui sulges

ja siia tõi Su viimne rännuring.


Nüüd siin Su pärjatatud kääpa juures

Sind siiralt mälestame, sõber hea.

Ja ümber kääpa tasa nutvas tuules

me leinas langetame vaikselt pea.


****

 

Mälestus

 

K. Korsen/ V. Lipand

Sulle jäädavalt kustunud valgus

noorelt lõppenud rändudemaal

kalli kodumaa liivane kargus

siin Su viimaseks sängiks on saand.


Tulvil lootusi tuksus Su süda

kõige kaunimas nooruse eas.

Ei Sind heidutand raskused, hädad

ikka sammusid julgete reas.


Vara lahkusid,

mälestus püha Sinust hinge jääb lahke ja hea

meie mõtetes püsid Sa üha

elad edasi sõprade seas.


***

Kustus päev

V. Lipand/ V. Lipand

Viimset päeva kodutare

puhkamas Sind näeb.

Elulõng Sul katkes vara

vaikselt kustus päev.

Elus palju suutsid anda

suutsid valu, muret kanda

kuni viimaks rahurannal

lõppes rännuring.


Saadame Sind täna teele

kõlab nukker laul

uueks koduks saab nüüd Sulle

lilleõites haud.

Kodumuld nüüd vastu võta

vastu võta, hellalt kata.

Unelaulu kalmukünkal

laulab vaikselt lind.


***

Lahkunud lapsele

F. Kotta/ U. Uiga

Magab kirstus lapsuke

kevadpäikse kaimuke

ei ta käinud kõrgel teel

oma hällis oli veel

kuid sai temalt juba

soojust kodutuba.


Magab kirstus maimuke

pesalinnu kaimuke

ei ta valgust näha saand

vara vaikselt kustus ta

kevadest jäid ilma

tema sõstrasilmad.


Maga maga maimuke

kannikese kaimuke

Sulle õitseb toomepuu

Sulle laulab linnusuu

maga meie kallis

oma viimses hällis.


***

Vaikne öö

P.Abel/ L.van Beethoven

Vaikne öö ohh kalla sa

oma üllast rahu ka

minu südamesse nüüd

kui ma olen jätnud tööd.


Mahe kaunis kandleviis

nagu kostaks kõrvu siis

jälle kergeks muutub meel

süda koormast vabaneb.


Ju tähed sädelevad

mind kaugelt tervitavad

mul nende sära hinge

igatsust toob.


Jah armsad tähed paistke

mind kaugelt tervitage

mul teie sära hinge

igatsust toob.


***

Elavate laul

H. Karmo

(kohandatud)


Sind kohata võin merede põues

või hämaras toas ja valges koduõues.

Sind kohata võin laste muinasmaal

linnupesa sees ja sügisetuultes.


Sind kohata võin ma lumes ja liivas

või oraste peal ja küpses viljaivas.

Sind kohata võin enda eluloos.